esmaspäev, 17. veebruar 2014

Jalgrattateater tuleb külla!

Tegevuspaik   Mata de Santa Rita
Korraldaja       Tavira em Transição
Aeg                 16. veebruar 2014, kaunis ja päikseline pühapäev

Osades:
Koerad             Nina, Max, Luna ja veel üks tundmatu koeradaam      
Lapsed             palju ja väga erinevates vanustes
Täiskasvanud   kirju seltskond maailma eri paigust

Esimesed tulijad
Ja nüüd siis tänase päeva peakangelased kinoteater jalgratastel! Vaata nende tegemiste kohta siit
Tulemise elevus. Kohtuvad vanad tuttavad, tervitatakse uusi tulijaid. Tutvust teeb igaüks omal moel, neljajalgsetel omad tavad, kahejalgsetel omad
Lilled ja tüdrukud
Päevaplaani arutamine
Terramada rahvaga on ikka ja alati tore kohtuda. Seekord tulid nad tõeliselt suure  seltskonnaga. Vaadati üle see, mis oli eelmistel kordadel tehtud, jagati oma nõu ja kogemusi
Istuta oma puu ja õpi hoolitsema oma puu eest. Suvel oli mureks kastmine. Rahvas oli hõivatud oma tegemistega, päike kõrvetas samal ajal puukesi halastamatult, vesi oli tiigikeses pea otsakorral. Seekord proovitakse teisiti. Istutad omale nimelise puu ja siis hoolitsed tema eest. Kes siis ei tahaks näha oma puud kasvamas
Koostöö ja kogemuste jagamine
Fotosessioon. Poseerivad Nina ja Max. Vist keegi on veel, seal päris ees :)
Töövhendid peavad korralikud olema. Kuigi pikki nädalaid sadanud vihm on maa pehmeks muutnud, ei tee see kiviklibuse maa harimist just kuigipalju lihtsamaks

Seekord oli piknikulaud eriti suur ja rikkalik, seda nii inimeste kui  pakutava  söögi poolest
Vanim ja noorim osaline. Igavust ei kurtnud küll keegi
Ja nüüd siis päeva nael: teater jalgrattal! 
Eesriie sulgub. Hommikust on saanud hiline pärastlõuna. Piknikulaual on veel mõned nõud ja paar apelsini, millele otsitakse agaralt omanikku. Kui viimased asjad on kokku pakitud, algab jumalagajätmine. Rahvast on palju ja hüvastijätt venib pikale. Ei tea ju millal neid inimesi jälle näed, kui üldse näed. Vahetatakse kontakte ja viimaseid kallistusi.

Mata de Santa Ritas jääb vaikseks. Ei kosta enam hõikeid, laste kilkeid ega laulu. Kõike seda kuni järgmise pühapäevani. Just siis koguneb rahvas taas siia. Kes parasjagu tulemas on, ei ole kunagi ette teada. Küll aga on teada see, et see kaunis paik ootab iga tulijat. Oled oodatud!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar