Kelle oma on maa?

Üks mu portugaallasest sõber rääkis loo sellest, kuidas üks naine oli koos oma kahe eesliga läbi terve Portugali rännanud. Loo viimane lause oli, et loomulikult ei ole see nüüd enam võimalik. Miks, küsisin mina. Sest pole enam selliseid teid ja maadel on omanikud, kellele ei meeldi kui nende valdustes liigutakse. See pani mind mõtlema maast kui omandist. Kellel on õigus omada maad?

Kui omanik ei kohtle oma looma hästi, siis parimal juhul võetakse see loom temalt ära ja antakse kellelegi, kes suudab tema eest hoolt kanda. Kui vanem ei hoolitse oma lapse eest, siis temalt võetakse ära vanemlikud õigused.

Kui maaomanik kurnab ja mürgitab oma maa elutuks, ei juhtu mitte midagi. Kui maaomanik raiub maha kogu metsa ja jätab selle elanikud kodutuks, ei juhtu mitte midagi. Kes tuleb appi maale? Kellel on õigus öelda: sina ei ole väärikas kasutaja sellele maale, see maa vajab heaperemehelikku suhtumist. Sina ei suuda hoolt kanda selle metsa eest, anna see sellele, kes metsa austab ja armastab. Aga tee seda enne, kui metsast on järgi ainult kännud ja tärkav võsa.

Ole aus ja austa ka maad, mis on sinu värava taga. Miks sa arvad, et tühi krunt majade vahel on jäetud selleks, et prügi ladustada? Miks sa arvad, et prügi metsa alla viies oled oma probleemi lahendanud? Miks sa arvad, et metsa väljaveoks sobib naabri maa paremini kui enda oma?

Millal saabub aeg, kus me kõik tunneme ennast vastutavana maa heaolu eest? Millal saabub aeg, kus maa ei ole enam müügis, vabalt kasutada. Millal me võtame vastutuse Maa, kui oma kodu eest?

Seekord sedamoodi. Head Uut Aastat! Tulgu ta just selline, nagu Sa ise tahad...