Kaardid ja tegelikkus

Portugal on ilus maa. Nagu paljudes maades, on ka siin need kõige põnevamad kohad pisut tavapärastest turismimarsruutidest eemal. Mis muud kui istud autosse ja kihutad avastusretkele! Kaardi pealt vaatasid ju enne järgi, et selle linna juurest peab paremale keerama ja siis järgmisest suuremast ristmikust vasakule. Lihtne! Kas ikka on?

Anneliga kevadises Algarves ringi sõites, sattusime esimest korda olukorda, kus meil ei olnud vähimatki aimu sellest, kus me asume. Meie esialgne plaan oli “pisut ringi sõita” enne kui õhtul rendiauto tagasi anname. Sellest pisikesest ringisõidust kujunes päevane automatk, mille lõpp oli juba vürtsitatud õrnade meeleheitenootidega. Kas me ikka jõuame õigeks ajaks Tavirasse tagasi?

“ Kuhu me peame minema?”

“ Ma ei saa aru, siin ei ole selliseid kohanimesid.”

“ No kuidas ei ole!!!???”

Pidasin auto kinni ja veendusime siis juba Anneliga koos, et tõesti, neid kohanimesid mis on kaardil, ei ole tegelikkuses ja vastupidi. Tee, mis on kaardil kena ja sirge, on tegelikult nagu uss mööda mäekülge. Osadest teedest vaikib kaart sootuks. Ristmik, mis peaks koosnema kahest ristuvast teest, moodustub tegelikult mitmest erinevast ristmikust ja ringist, mille vahe võib olla kuni kilomeeter. Esimese juures on linna nimi mida sul vaja on, vahepealsetes katsu ise orienteeruda. Viimase juures on ka võibolla mõni suunaviit. Kasuta või kompassi kui tahad.

Sõites mõnda külakesse sisse, pead olema valmis selleks, et enam ei saa aru, kus suunas uuesti välja peab sõitma. Külas sees ei pruugi enam olla ühtegi suunaviita. Suunaviidad tekkivad uuesti siis, kui oled õnnelikult külast välja jõudnud. Kui oled. Arvestama pead veel sellega, et enamus tänavaid on nii kitsad, et kui oled lõpuks jõudnud selle väravani, mis tänava lõpetab, siis ei ole sul enam eriti ruumi ringi keerata. Tupiku märk on unustatud ettenägelikult paigaldamata või on see sellises asendis, et sobiks väga hästi ka kõrvaltänava kohta. Ja loomulikult on enamus tänavaid ühesuunalised. Aga see tundub isegi mingil hetkel kergendusena. 

Portugaallased armastavad ringteid. Neid on siin kohe hästi palju. Ma ei ole kokku lugenud, mitmel korral ma olen tiirutanud mööda ringi ja katsunud tuvastada, kuhu see nool nüüd siis tegelikult näitab. Sobilikud tunduvad vähemalt kaks erinevat suunda. Ringil tiirutades näen küll infotahvleid, aga need on pandud “ohutusse kaugusesse”. Selleks, et neid lugeda näeksid, pead ringilt maha sõitma. Probleem puuduks, kui saaksid sildini jõudes vajadusel tagasipöörde teha. Enamasti siiski ei saa ja pead järgmise ringini välja sõitma. Tunned siirast rõõmu kui see ei olegi kilomeetrite kaugusel.

Kui sa päris täpset teed ei tea ja kui sa seda enne sõitnud ei ole, siis varu endale aega. Varu igaks juhuks aega ka siis, kui sa oled seda teed enne sõitnud. Miks? Sest see tänavanurk, kust sa ära pead keerama, võib seekord hoopis teistsugune tunduda. Või läheb sul ringide lugemine sassi ja sooritad  pöörde vale ringi pealt.  

Parim, mis sinuga juhtuda saab on see, et jõuadki esimesel katsel õigesse kohta. Rõõmusta oma edu üle ja premeeri ennast lähimas pastelarias ühe kohvi ja koogiga. Igatahes on see parem variant kui kottpimedas ja vihmaga otsida seda kahe tee ristumiskohta, mis kaardi järgi otsustades on maailma kõige klassikalisem kahe tee ristumiskoht. Tegelikkuses on aga selle koha peal hoopis kombinatsioon seitsmest ringist ja viiest ristmikust, mis kõik on kenasti varjul mõnes tillukeses külas, millest kaardi tegijad ei ole iial kuulnudki.

Kõigele vaatamata. Portugal on ikkagi ilus maa. Isegi kui sa ei leia just seda kohta mida otsisid, leiad sa  kindlasti mõne muu põneva koha. Need väravad, mille ees tee otsa saab, on ju ka omamoodi ilusad. Sõbralikult naeratav pererahvas juba puhas boonus! Viisakas tervitus ja kiire vabandus ning oled jälle valmis oma raja otsinguid jätkama. Las need teed lõppeda peagi karjatee või tühjusega, uue kogemuse võrra rikkamaks oled sa ikkagi saanud. Ja võibolla juba järgmisel korral õnnestub sul üles leida ka see koht, kuhu sa tegelikult minna tahtsid.