Terramada

Nägin täna mandlipuul esimesi õisi ja sellest kasvas välja mõte rääkida imeilusast kohast nimega Terramada. Kuna Terramada ökokogukond ei aus ka just kiirtee ääres, sobib see ka eilse jutu jätkuks.

Mina olen käinud Terramadas kahel korral. Eelmise aasta maikuus, lahtiste uste päeval ja teist korda  suvel,  pööripäeva tähistamisel. Ma ei hakka rääkima selle paiga ajalugu, saad seda huvi korral lugeda nende kodulehelt , püüan anda edasi selle paiga rahu ja ilu.

Esimene pilk Terramadale. Polegi nagu midagi näha peale kauni looduse ja just see ongi selle koha eripära: elada kooskõlas loodusega

Maaliline tee Terramada pererahva eluasemete juurde

Maikuine lillemeri

Vesiroositiik muutub suvel pea olematuks, kuid mai alguses  nägi ta välja just selline

Looduslik lilleaed ja vaade paisjärvele. Pööripäevaaegse ürituse lõpus oli higistamistelgi tseremoonia. Selle lõppedes sai kuuvalgel järves ujuda. Oli ilus kogemus. Eriline tänu Luisale ja Josefile, kes tseremooniat läbi viisid

Oli ka teisi kauneid trumme, millel lasti pööripäeval ühiselt kõlada  kõrgete puude all, just seal vesiroosidega tiigi kaldal. Ring oli suur ja väga paljurahvuseline

Improvisatsioonid lahtiste uste päeval, kõik olid oodatud osalema

Selle parve peale pandi vetiveeria taimed, mis siis suve jooksul moodustasid tiigile rohelise saarekese. Vasakpoolne meisterdajapaar on Terramada pererahvas

Maikuine tarbeaed, loodud parimate permakultuuri tavade järgi. Permakultuuri  kohta võid täiendavalt lugeda ka Terramada kodulehelt

Juunikuu. Viinamarjade valmimiseni on veel aega

Kaunimad palad ühiselt piknikulaualt Terramada lahtiste uste päeval

Kui loodus tuleb tuppa...

…siis lähevad inimesed õue! Niipalju kui mina olen näinud, armastavad portugaallased tõeliselt piknikke. Igal võimalusel minnakse sööma kuskile välja, loodusesse.  

No nüüd ei jää muud üle kui tuleb jälle üks Terramada külastus teha. Ma ei olegi seal talvel käinud. Ja üldse. Talvine Algarve on väga mõnus koht. Tahan sellest ükskord kindlasti ka pikemalt rääkida. Siinsetest randadest ja ristikust, mis on rohe- roheline ning jätab mulje, et kogu Algarve on kaetud kauni pügatud muruga. Ja muidugi õitsvad mandlipuud. Koos nende õite langemisega, kattub ka siin maa justkui värske lumega...