kolmapäev, 20. november 2013

Ookean

Minu esimene kohtumine ookeaniga oli Hispaanias, Muxias. Olime Terjega lõpetanud oma teekonna Leonist Santiago de Compostelasse. Jalad käimisest paistes, pea mõtetest tühi. Me ei kõndinud seda viimast sajakilomeetrilist lõiku, vaid sõitsime bussiga otse Muxiasse.
Pea kolm päeva veetsime rannal kõndides või kaldakaljudel istudes. Vaatasime merd, pidasime päikeseloojangupiknikku, hingasime sisse soolast õhku, mis lõhnas vabaduse järgi.

Minu teine kohtumine ookeaniga oli Portugalis. Kaldapromenaad Cascaisis, Cabo da Roca alati tuuline kaldapealne, Algarve lõputuna näivad liivarannad, Sagrese kõrged kaljud, Lagose liivarannad vaheldumisi kaljudega.

Tormine, tasane, valges vahus, sinine, roheline, kuldne, hõbedane. Kirjeldamatult ilus ja võimas!

Minu esimene kohtumine Algarve randade ja rannasaartega toimus novembrikuus 

Novembrikuine Lagos

Kaunis liivarand Lagosel


Sügislehed

Troia

Culatra saar 

Culatra hõbedane meri

Pedras del Rei

Meri oli rohe- roheline, meri oli kullakarvaline
Kas meri armastab asju?

Rannik Aljezuri lähistel

Kes küll julges endale kodu ehitada nii tujuka naabri kõrvale?

Vila Real de Santo Antonio. Viimane rand Portugalis, kohe peale Guadiana jõge algab Hispaania

Pedras del Rei

Ainult pühapäeval on meri kalapaatidest tühi


Elujooned

See oli sõbrapäeval kui minu kõige suurem sõber mulle selle kauni kivist südame kinkis.
Aitähh Sulle sõber!

3 kommentaari: