Tavira turg

Ööd on juba tuntavalt jahedad ning päike ei käi enam nii kõrge kaarega kui suvel. Mitu päeva kestnud lausvihm on mulla lillepottides ligemärjaks ujutanud. Pean nüüd potid rõduservale laduma, et püüda kinni viimne kui päikesekiir. See töö tehtud, istun tagasi arvuti taha ja kutsun teid endaga kaasa Tavira turule.

Iga kuu esimesel laupäeval on Tavira turuhoone kõrval vanavara turg. Siit leiab kõike: väga erinevates keeltes raamatuid, nii vana kui uut käsitööd, ehteid erinevatest ajastutest, aegade algusest pärit kõikvõimalikku tehnikat, nõusid jne. Mõnikord on keegi tulnud müüma oma aiast üle jäänud taimi. Eelmisel aastal pakuti isegi kutsikaid, kassipoegi ja küülikuid.

Õues käib kauplemine põhiliselt inglise keeles. Nii müüjate kui ostjate seas domineerivad välismaalased. Turuhoones sees on aga kõik vastupidi. Kauplemine käib enamasti portugali, mõnikord ka prantsuse keeles. Inglise keelt kuuleb harva. 

Turuhoone ise on uus. Kui vana hoone asub peaaegu kesklinnas, siis uus turg jääb pigem linna servale. Vanas turuhoones on praeguseks söögikohad ja suveniiripoed. Olen kuulnud, et seda vana turuhoonet igatsetakse ikka veel taga. Rahvas ei ole harjunud uuega. Küllap on oma osa ka sellel, et puudub vana maja õdusus. Uus hoone on suur ja talvel kõlekülm. Müüjad külmetavad paksudes kampsunites ja köhivad pea eranditult. Ostjad tõmbavad jopehõlmu koomale, et kaitsta ennast tugeva tõmbetuule eest. mõnusast jalutamisest ei tule midagi välja. Kiirustades tehakse oma ostud, et saaks tagasi õue ja päikese kätte.

Üle jõe paistmas Tavira vana turuhoone

Uus turg. Maja kohta võiks öelda pigem funktsionaalne kui kaunis

Uue turuhoone linnapoolne külg on tihedalt täis väikesi poekesi, sekka mõned kohvikud. Need on enamasti lihapoed, portugali keeles talho. 

Porco ehk siga. See ta on jah. Õigemini küll oli

Teistmoodi lähenemine sea- teemale

Jõepoolses küljes on domineerivad kohvikud ja nende hulgas üks pood: sakslanna Petrale kuuluv ökopood „Beterraba“ Tõlkes tähendab see nimi peeti. 

Tavira inimestest võiks kirjutada pikki lugusid. Siinne rahvastik on tõeliselt kirev. Praegu mainin vaid seda, et Petra on Taviras elavate välismaalaste jaoks täiesti asendamatu inimene. Tema poeke on koht, kust saad informatsiooni kõige kohta: autoremondist hambaarstini.

Tagasi turule. Siseneme peauksest, mis jääb linna poolt vaadatuna maja jõepoolse  nurga juurde. Turuhoonel on kõike kokku neli ust. Igasse suunda üks. Hoone keskel on plats, mis sobiks oma suuruselt mõne külakese peaväljakuks. Selle ümber paiknevad müügiletid.

Suvel meeldivalt jahe, talvel kõlekülm Tavira uus turuhoone

Alustan ringkäiku peaukse juurest paremale liikudes. Juurviljad, puuviljad, roheline kraam. Olenemata aastaajast on olemas värsked kartulid, maguskartulid, kapsad, tomatid, paprikad, lehtsalatid, peedid, kaalikad, naerid, baklažaanid, sibulad, küüslaugu.  Igat sorti oad, nii värsked kui kuivatatud. 

Olenevalt hooajast leiad lettidelt: õunu, pirne, granaatõunu, ploome, apelsine, meloneid, arbuuse, hurmaad, nespera, maasikaid, kirsse. Lisamata jäid veel sidrunid, greibid, apelsinid. Mandlid, kuivatatud või värsked viigimarjad, kreeka pähklid, kohalik Algarve mesi. Ja veel palju-palju muud. Kogu see küllus võtab enda alla enamuse lettidest. Edasi tulevad paremat kätt lihaletid ja vasakul jätkuvad aiasaaduste all lookas letiread.

Turult tulles pole muud muret kui hakid aga kõik järjest potti. Magustoiduks puuviljad ja mesi. Kõrvale pisut värsket juustu. Head isu!

Paremalt viimane lett on erand lihalettide pikas rivis. Siin müüakse juustu ja teisi piimatooteid. Juustude valik on tähelepanuväärne. Värsked ja vanemad kitse, lamba ja lehmapiimajuustud. Juustukerasid on igas suuruses. Pisemad alla 100g, suuremad mitu kilo. Selles poes müüakse ka õli, mune ja kohalikku Tavira soola. Leti otsal on valmispakitud kilekottides ootel leib.

Juustuleti juurest keerame uuesti tagasi turu peaväljaku poole. Vasakule jäävad jälle puu ja köögiviljad, paremalt algab kalalettide sektor. Sardiinid, carapau, dourada, atun ehk meilegi tuttav tuunikala. Erinevad koorikloomad, kalmaarid, kaheksajalad, rai, mitmesugused ahvenalised jne. 

Kalalettide küllus on tähelepanuväärne, kuid mitte üllatuslik. Kus siis veel kui mitte siin, Taviras. Linnas, millest voolab läbi Gilao jõgi. Linnas, kus üle soolaväljade puhuv tuul toob sinuni Atlandi ookeani lainete müha.

Kuus päeva nädalas sõidavad kalurid mööda jõge merele. Kuus päeva nädalas on turu kalaletid mereandidest lookas. Pühapäev on ainus päev, mis ei alga kalapaatide mootorimürinaga. See on ka ainus päev kui Tavira turg kinni on.

Oliivid. Neid on suurtes plastämbrites vähemalt kümmet erinevat sorti. Ma ei ole neist kõiki isegi mitte proovinud. Minu praegused lemmikud on mustad oliivid, millele võib kodus natuke õli ja soola juurde lisada. Kui tugevamat maitset tahad, võid hakkida sinna hulka ka mõne küüne küüslauku.

Turg on rahva hulgas populaarne. Siin korraldatakse üritusi, liiguvad ringi kerjused, ukse kõrval teadetetahvlil ostetakse- müüakse kõikvõimalikke asju. Ukse taga on endale statsionaarse müügikoha leidnud naine, kes müüb riideid ja laudlinu. Mõnikord laupäeviti võib turult osta Algarvele väga iseloomulikke punutisi. Turistid jalutavad lettide vahel ja klõpsivad pilte teha. Eakamad härrasmehed on koha sisse võtnud välikohvikutes, et rüübata õlut ja arutada maailma asju.

Lõhnad, maitsed, värvid. Asjalik, sõbralik, toimekas. Selline ongi Tavira turg.

Suvine Tavira turg. Ancora päevakeskus tutvustamas oma tegemisi